Mis võiks olla parim teema märtsikuiseks kohtumisõhtuks?
Jajah, õige vastus – loomuliku teater. Märtsikuu on teadupärast teatrikuu.
Kord veebruaris võttis õpetaja Sirle Kuristik mul nööbist kinni ja ütles, et tal on mulle üks jutt. Kõlas huvitekitavalt.
Mis võiks olla parim teema märtsikuiseks kohtumisõhtuks?
Jajah, õige vastus – loomuliku teater. Märtsikuu on teadupärast teatrikuu.
Kord veebruaris võttis õpetaja Sirle Kuristik mul nööbist kinni ja ütles, et tal on mulle üks jutt. Kõlas huvitekitavalt.
Vestlemise käigus selgus, et tema hobi ja suur kirg on teater. Võtsime plaani, et märtsi lõpus toimub kohtumisõhtu teatrisõpradega.
Mõeldud-tehtud. Kohtumisõhtuks oli õpetaja Sirle raamatukogu lugemisaalis üles pannud näituse oma teatrikavadest läbi aegade. Oh, kui palju neid oli! Ja selgus, et need pole sugugi kõik. Õpetaja Sirle on külastanud kõiki Eesti teatreid ja paljusid suviseid vabaõhuetendusi, lisaks veel Moskva ja Leningradi teatreid.
Kuulsime põnevat lugu, kuidas õpetaja Sirle kord tudengipõlves Leningradis teatripileteid hankis. Kassa juures valitses tühjus. Ei müüjat, ei ostjaid. Selgus, et pileteid müüdi vaid ühel päeval ja mitmeks kuuks ette. Kui see müügipäev saabus, siis pidi juba enne kukke ja koitu platsis olema, et üldse näkkaks.
Legendaarsete näitlejate seiklusrikkad elulood pakkusid samuti kuulajatele suurt huvi. Üllatusi tõid ka muusikalised vahepalad – kuulasime heliteoseid, mida naljalt niisama kuulama ei juhtu.
Nii mõnegi jututeemaks olnud etenduse puhul hõikas keegi kuulajaist, et ka tema on seda näinud. Siis läks aruteluks.
Mõnda etendust on ühes teatris lavastatud mitu korda. Seegi teema algatas arutelusid – et kes ikka paremini mängis ja kes omavahel paremini koos mängima sobisid.
Kaks tundi teatri, muusika ja teega läksid lennates. Aitäh õpetaja Sirle Kuristikule, kes oma teatrihuvi meie jagas.
Valla kultuuritöötaja Pille Tammelan