Õuesõppega tegeletakse Unipiha koolis aastaringselt. Sügisel jälgime põllumeeste toimetusi ja tegemisi, metsade värvumist, lehtede varisemist, hanede äralendu. Talvel teeme ilmavaatlusi, uurime loomade jälgi kooli ümbruses, uurime lund. Mõõdame tema paksust erinevates kohtades.
Õuesõppega tegeletakse Unipiha koolis aastaringselt. Sügisel jälgime põllumeeste toimetusi ja tegemisi, metsade värvumist, lehtede varisemist, hanede äralendu. Talvel teeme ilmavaatlusi, uurime loomade jälgi kooli ümbruses, uurime lund. Mõõdame tema paksust erinevates kohtades.
Jälgime rasvatihaste, puukoristajate ning rähnide askeldamisi lindude söögimajas klassi akna taga.
Kevad on parim aastaaegadest õuesõppeks. Linnud tulevad tagasi, kooli ümbruses lähevad õide sarapuud, lumikellukesed, sinililled, ülased.
Kuna Pangodi külas jõge pole, siis korraldame igal kevadel matka Suure – Kambjasse, et näha kevadist suurvett. Ühel kolmapäeval aprilli keskel matkasimegi alevikust Suure- Kambjasse, et näha Peeda oja, mis Lustmetsa kohal oli paisunud laiaks jõeks ka kuulda paisjärve tammist tekkinud võimsat koske.
Mõõtmata ei jäänud ka hiigellehiste ümbermõöt Suure-Kambja mõisapargis ja proovimata suur külakiik.
Eha Jakobson