Jõulud on seljataga.
Oli kingitusi ja üllatusi, verivorstide särinat ja pakkepaberite krõbinat. Õhtul aknalauale sätitud sussist võis nii mõnigi hea laps hommikul leida päkapiku poetatud maiustuse. Kostis laste jõululaule ja aisakellade helinat.
Juba on päevad kukesammu võrra pikemaks läinud. Pimedat aega ongi sel aastal kuidagi vähe olnud või on lihtsalt aeg niivõrd kiirelt lennanud, et pole märganud pimedust. 
Samas on jällegi kuidagi kurb, et liiga ruttu lähevad need aasta viimased päevad.
Aasta 2010 on kohe otsa saamas ja 2011 hoiab juba sisse astumiseks linki peos.
Igaüks meist püüab oma mõtteis korraks tagasi minna. Kuidas siis oli? Kas lahkuv aasta oli hea või halb? Millised olid õnnestumised? Milles läbi põrusime? Mis tegi meile rõõmu? Kes või mis meid õnnelikuks tegi? Kas olime nii head inimesed, kui oleks soovinud? Kas kiitsime kedagi ja rõõmustasime koos temaga või hoopis laitsime ja parastamise?
Saadame aastat ära koos kallite ja lähedaste inimestega. Paneme kokku uusi plaane tulevaks aastaks. Seame endile eesmärke ja anname lubadusi.
Polegi ju tegelikult oluline, kuidas te uut aastat vastu võtate. Kas vaatate ilutulestikku ja sööte seapraadi ning piparkooke, olete külas sugulastel, suusatate kaugel mägedes või peesitate palmide all rannaliival – peaasi on ju, et oleksite õnnelik.
Unustage korraks argised askeldused ja probleemid ning süüvige endasse.
Vaadake korraks tagasi ja mõtisklege elu üle…
Aastad viivad, aastad toovad,
nii nad elukangast koovad.
Mustri ise sisse trükid,
tööd ja toimetused lükid.
Elus niigi tuult ja äikest,
kangasse koo palju päikest!
Rõõmsavärvilisi triipe uude aastasse!
Soovin, et tunneksite rõõmu, armastust, hoolimist, hingerahu ja headust.
Heatujulist aastavahetust soovib
Piret Pihlakas
