2010. aasta laulusündmus
Laupäeval, 17. juuli pärastlõunal helistas mulle Arlet: “Pille, sa oled ainus, kes mind aidata saab!”
Kanal 2 „Reporteri” saate vahendusel hakkas peale jaanipäeva igal õhtul meie kodusid külastama Arlet Palmiste.
Miks?
Ikka selleks, et tutvustada suurejoonelist üle-eestilist üritust „Ühtelaulmine”.
„Ühtelaulmisele” kutsuti eestlasi kogu maailmast, et üheaegselt ja ühiselt laulda Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise päeval. Selline ühtelaulmine oli esmakordne ning näitas, et laulmine ja IT koos toimivad suurepäraselt.
Laupäeval, 17. juuli pärastlõunal helistas mulle Arlet: “Pille, sa oled ainus, kes mind aidata saab. Kambja on tuntud koorilauluhällina ja peab kindlasti osalema projektis „Ühislaulmine”.“
Veel sain kuulda, et juba esmaspäeva (!) õhtul tullakse Kambjasse reklaamiklippi tegema. Mõtlesin, et tore lugu küll, nii äkki! Pidasin nõu kooridirigent Külliga nõu ja tema omakorda häälerühmade vanamatega. Tunni aja pärast helistasin Arletile tagasi ja ütlesin: “Ok, teeme ära!“
19. juuli õhtupoolikul oli Arlet koos kaameramehega kohal. Pidasime veidi aru filmimiskoha üle ja nii see asi käima läkski. Nagu me pärast telerist näha võisime, tuli reklaamiklipp lahe.
„Ühtelaulmise” toimumiskohaks Kambjas sai kooli saal. Korraldajad tegid mitmeid teste, et asi korralikult sujuks. Kontrolliti, kuidas jõuab pilt ja heli laulupaigast läbi veebikaamera „staapi“. Ühtelaulmise õhtul oli vaja teha laulupaigas toimuvast otseülekanne Tallinnasse Vabaduse platsile, kus see kuvati suurele ekraanile.
Meie siin Kambjas pidime oma saali suurele ekraanile vahendama telerist tulevat Põltsamaa ühis- ja ettelaulmist.
Reede, 20. augusti õhtul juba enne kella kaheksat täitus kooli parkla autodega ja saal lauljatega. Oli noori ja oli vanu. Oli nii kaugemalt kui lähimalt tulijaid. Oli koorilauljaid, rahvatantsijaid ja skaute. Liitmise ja korrutamise tulemusena rehkendasime kokku, et Kambja laulupaigas laulis kaasa ligi 160 inimest.
Teleülekanne pidi algama kell 20.30. Veerand tundi enne seda hakkasime lauljaid paika panema. Et kõik ikka „pildile jääksid”, piilusime kontrolliks mõistagi ka veebikaamerasse.
Ja siis ta algas… Ja juba ta lõppes.
Kaheksa laulu: „Kungla rahvas“, „Kaunimad laulud“, „Ärkamise aeg“, „Laul Põhjamaast“, „Tuljak“, „Ta lendab mesipuu poole“, „Sind surmani“, „Ühtelaulmine“. Ja lõpetuseks kaerajaani tantsimine.
Korda läks!
Ettevõtmine andis kinnitust, et laulupunktis kogu selle tehnika toimima saamine polegi nii lihtne. Selleks oli vaja head meeskonda, oma ala asjatundjaid. Meie laulupunktis tegeles ITga Sulev Kaasik, helitehnikaga Elmet Neumann ja kogu ühtelaulmise salvestas videole Margus Kriiva. Suur tänu!
Aitäh laulukoorile Läte, dirigent Külli Karskile ja kõigile Kambja laulupunktis osalenud ühtelauljatele.
Pille Tammelan,
„Ühtelaulmise” korraldaja Kambjas