2010. aasta lammutussündmus
Kristjan Luhamets edastas 3. juunil vallalehele teate, et eelmisel päeval lammutati Köstrimäel lõplikult kunagise kihelkonnakooli hoone, mis oli seal seisnud enam kui poolteistsada aastat.
2010. aasta lammutussündmus
Kristjan Luhamets edastas 3. juunil vallalehele teate, et eelmisel päeval lammutati Köstrimäel lõplikult kunagise kihelkonnakooli hoone, mis oli seal seisnud enam kui poolteistsada aastat.
„Vähemalt ei ole see enam kellelegi eluohtlik,” nentis Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets 1849. aastal ehitatud hoonele mõeldes.
„Lammutamisel selgus, et hoone seisukord oli veel halvem, kui enne silmaga paistis. Kui vahel naljahambad ütlevad mõne vana maja kohta, et sellel pole enam muud väärtust kui kütteväärtus, siis Köstrimäe puhul võis ka selles viimases kahelda.
Kuigi viimane köster David Varik müüs kõik, mis tal oli ja maksis kulakumaksu ära, sunniti ta siiski 1951. aasta külmal jaanuarikuul kodust lahkuma. See oli vajalik, et sundida Kambja kogudust jumalateenistuste pidamist lõpetama.
Hoone kohandati kaheksaks korteriks, kuhu pandi elama kolhoosnikud. Elanikud vahetusid sageli ja kellelgi neist ei tulnud mõttesse näiteks katust parandada. Kui maja keskosas katus sisse varises, kolisid kolhoosnikud maja otstesse, kus katus veel püsis.
Viimane elanik kolis majast välja alles aastal 2000 ja sedagi laste nõudmisel, kuna hoone oli elamiseks kõlbmatu ja varisemisohtlik. Seejärel tagastati hoone õigusjärgsele omanikule ehk Kambja kogudusele.”
Fakte kooli ajaloo uurija Marju Pehlaku raamatust
Talurahvakooli teiseks astmeks oli Liivimaa talurahvaseaduse järgi ulatuslikuma õppekavaga kihelkonnakool.
Esmalt tegutses kihelkonnakool Kambjast kolme kilomeetri kaugusel Uibomõisas köstri elumajas.
1849. aastal ehitati kihelkonnakooli tarvis uus maja surnuaia lähedusse.
