Peipsi järve ääres aset leidnud Kaitseliidu Tartu maleva Noorkotkaste ja Kodutütarde neli päeva kestev suvelaager oli järjekorras 21.
Laagri eesmärgiks on viia kokku kõik Tartumaa Kodutütarde ja Noorkotkaste rühmad, pakkuda neile eelkõige head puhkust ja ajaveetmist ning lisaks võimalusi omandada mitmeid teadmisi ja oskusi: meeskonnatööd, teistega arvestamist, distsipliini, vastutust ja iseseisvust. Seepärast valiti laagri teemaks viikingid, nende eluolu ning tegevus 11.-13.sajandil..
Laagri korraldusliku poole toimimiseks, laste organiseeritud tegevuse sujuvuse tagamiseks ning juhtimiskogemuste lihvimiseks jaotati laagrilised „laevkondadeks“. Igas laevkonnas keskmisel 20 last. Igale laevkonnale anti kaks „kipperit“ ehk juhti, vastutavat isikut vanemate noorkotkaste, kodutütarde näol
Üheks kipperiks olin ka mina, Kristina Marfeldt. Vaatamata õpingutele Heino Elleri nimelises muusikakoolis, pakub mulle huvi nii matkamine kui ka noortega tegelemine. Koos tegutsemine ning mõlemapoolne arenemine läbi erinevate kodutütarde oskuste praktiseerimise (meditsiin, loodustarkused, üldteadmised, sportlik võimekus).
Tulenevalt pikaajalisest kuulumisest Kodutütarde organisatsiooni on mul tavalaagrilise tee läbitud ning laagrid, nagu ka Peipsi järve äärne laager, annavad võimaluse meil gruppijuhtidena lihvida vajalikke juhendajaoskusi. Olgugi, et koolikõrvalised tegevused nõuavad lisaaega eraelust, on noortega tegelemine pigem motiveeriv kui lihtsalt kohustus.
Laagris toimusid mitmed meeskonna- ja individuaalvõistlused, tegutsesid paljud “töökojad”, kus sai õppida näiteks savi-, sepa-, puu ja tohutööd.
Odini päeva (neljapäeva) sisustas Kalevite Kange Rahvas. Nende abiga meisterdati kõikidele lastele mõõgad, jagati nad hõimkondadeks ning rollimäng võis alata. Õhtu lõppes lavastatud lahinguga, kus kõik said ohutult mõõgelda.
Teisi laagriõhtuid sisustasid mitmed omaloominguõhtud, diskod ja öökino. Traditsioonide kohaselt toimus viimasel õhtul uute Kodutütarde pidulik vastuvõtt. Unipiha lastega oleme Tõnis Vaheriga tegelenud alates selle aasta kevadest. Tõnis käib Hugo Treffneri gümnaasiumis ning lisaks sellele on tema teiseks huviks muusika, mille õpinguid on ta samuti jätkanud H.Elleri nimelises muusikakoolis trompeti erialal.
Kuna Tõnis on noorkotkas ning mina kodutütar, avanes meil peale salgapealike kooli lõpetamist võimalus moodustada oma rühm. Seda muidugi meie noorteinstruktorite Mirjam Lingi ja Martin Erstu abiga.
16. märtsil toimus esimene kokkusaamine. Varsti sai Unipiha kooli rühma nimeks “Must Pärl”. Siiani on toimunud rühmaga kaks suuremat laagrit: kevadlaager Luunjas ning suvelaager Rannal.
Mõlemad laagrid on laste poolt vastu võetud suure huvi ja innuga. Unipiha kooli lapsed on avatud kõigele uuele ning ei karda teha oma käsi mustaks. Seda tõestas Luunja laagri “ Teeme ära “ lõunapoolik, kus koos toodi metsast mitmed prügikotid ning suvelaagri aaretejahi ülesanne, kus pidi rannas käsitsi välja kaevama liiva sisse peidetud üllatuse.
Terve rühm koos kipperitega kaevas pea pool randa üles, appi võeti labidaski, kuid lõpuks selgus, et olime vale puu juurest sammude lugemist alustanud.
Rühma tüdrukud on väga julged: Odini päeval valmisid kiirelt mõõgad ning asuti poistele vasturünnakut kavandama.
Kokkuvõttes said lapsed Viikingite laagris suurepäraselt hakkama. Kõige paremini õnnestus ilmselt ujumine, aga ka teised tegevused ei jäänud osavuse ning ettevõtlikkuse taha kinni. Nähes tahet, huvi ning potentsiaali, loodan, et rühm jääb kauaks püsima ning tulevikus sirguvad rühmast tublid matkajad ning tulevased juhid.
Ilmselt siit tuleb ka veel üks põhjus, miks sellega tegelen. Lootus anda ka omalt poolt lastele midagi juurde, õpetada neile midagi, mis neile tulevikus kasuks võib tulla või anda neile võimalusi kõige uue ja huvitava avastamiseks. Kodutütar olla on uhke ja hää!
Kristina Marfeldt
Unipiha algkooli „Must Pärl“ rühmajuht
Janno Puurits 4.kl. (Viikingite laagrist osavõtja) :
„Laagris oli äge. Tuleval suvel tahan kindlasti uuesti minna.“
| {joomplu:500} | {joomplu:501} |
| {joomplu:502} | {joomplu:503} |
| {joomplu:504} | |