Pärnakuu teisel nädalavahetusel toimusid Kambja kolmandad puupäevad.
Tänavused puupäevad viisime läbi Pulli külas Pirnaku talus, kuhu osalejaid kogunes 50-60. Oli nii omasid kui võõraid. Mitmel inimesel oli küll raskusi õige teeotsa leidmisega, aga usume, et kohale jõudsid kõik, kes vähegi tahtsid jõuda.
Pärnakuu teisel nädalavahetusel toimusid Kambja kolmandad puupäevad.
Tänavused puupäevad viisime läbi Pulli külas Pirnaku talus, kuhu osalejaid kogunes 50-60. Oli nii omasid kui võõraid. Mitmel inimesel oli küll raskusi õige teeotsa leidmisega, aga usume, et kohale jõudsid kõik, kes vähegi tahtsid jõuda.
Laupäeva hommik algas meestel suitsusauna ehitamisega. Selle ala spetsialist Taivo Lepik näitas kätte peenemad saunaehitamise nipid ja töövõtted alustades õige jämedusega palgi valimisest, koorimisest kuni varade väljasaagiseni. Pooleteise päevaga sai saunal kaks ringi valmis. Küsijaid, vaatajaid, uudistajaid jagus sauna ehitamise juurde mõlemal päeval.
Puuskulptor Martti Kalamees on meie puupäevadel töötubasid juhendanud kõigil kolmel korral, kuid ikka on tal mõni uus idee varuks.
Puutöö pole üksnes meeste rida, naised on sellel alal samuti tugevad. Esimesel päeval valmis kaks teadetetahvlit, mis on värvitud looduslikke värvidega ja näevad väga rõõmsad välja. (Neist esimene on nüüdseks paigaldatud lasteaia värava juurde ja teine – nagu peale “Teeme ära!” aktsiooni sai labatud – vana apteegi ehk siis päevakeskuse juurde.)
Lisaks sellele valmis hulga talusilte, üks postkast ja lillekast ja eluaegse graantiiga lõikelaud. Et ka naised oskavad puidust skulptuure välja saagida, selle tunnistuseks vormiti kaks seent.
Tegevust jätkus kõigile
Eesti vanasõna ütleb, et tühi kott ei seisa püsti, ja lisab, et kes teeb tööd, peab ka sööma. Pulli küla rahvatarkus õpetab, et kui supilõhna tunned, haara lusikas ja istu lauda. Esimesel päeval said puupäevalised tavapärast suppi ja piknikukorvides kaasa toodud head ja paremat, teisel päeval oli neile üllatuseks aga maitsev vokiroog.
Puupäevi ei sisustanud üksnes puutöö. Kes tahtis, sai niisama teiste tegemisi jälgida või hoopis vibuspordiga tegeleda. Lapsed veetsid oma aega batuudil või lihtsalt ringi joostes ja looduse keskel olemist nautides, kuid agaramad põnnid võtsid ka lauajupid ette ja valmistasid silte.
Laupäeva õhtu lõpetas aga simman. Muusikat tegid Pangodi mees Ülo Saaremõts ja kohalik plaadimängija Sony. Et samal päeval toimus Rakveres meeste tantsupidu, ei saanud meiegi mehed kehvemad olla. Naised jäeti pikkade nägudega pinkidele istuma ja mehed esitasid lõbusa tantsukava.
Ilusaks tavaks on saanud, et kingime puupäevadel osalejatele mälestuseks meeneid. Tegime seda ka sel korral: Kambja kooli käsitööõpetaja Raimond Käsi oli valmistanud õunapuust küünlaalused.
Puupäevi korraldas MTÜ Koduvald Kambja. Kõik me teame omast käest, et rahata ei tee tänapäeval enam kärbsepesagi. Sestap on meeldiv esile tuua, et Kambja III puupäevade toimumist toetasid Kambja vallavalitsus ja kohaliku omaalgatuse programm.
On kombeks, et peale sündmuse toimumist tehakse kokkuvõtteid ja plaane tulevikuks. Nii tegime ka meie.
Lähitulevikus on kavas korraldada käsitööpäev, kus valmistaksime ainult külasilte. Plaanitavate siltide stiil oleks sarnane nendele, mida võib näha Tartus. Ühe viidaposti otsas oleks mitu silti, mis näitaksid suunda ja vahemaad meie valla erinevatesse küladesse.
Seniks aga ilusat päiksepaistelist suve ja peatse kohtumiseni!
Pilte puupäevadest saab näha Kambja valla kodulehe www.kambja.ee pildigaleriis.
Kambja valla kultuuritöötaja
Pille Tammelan,
MTÜ Koduvald Kambja juhatuse liige
Taivo Prants
Esimestest puupäevadest sirgus traditsioon
Kaks aastat tagasi andsid viis tuntud puuskulptorit Kambja kirikusse viiva tee ääres olnud vanadele paplikändudele uue elu – neist said ilmekad kujud.
Kuna asi õnnestus väga hästi, hakkas idanema mõte, et Kambja vallas puupäevadest võiks saada traditsioon.
Mõeldud-tehtud.
Möödunud suvel valmisid ühel päeval Pikksaares vahvad puuskulptuurid ja huvilised said valmistada talusilte. Teine päev möödus Kambjas, kus koolitee äärde vormusid paplitüvedest pelikan, rulapoiss ja tütarlaps hüppenööriga.