Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu/ hainakuu/ haan?kuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mädakuu.
Nimed tähistavad loonas toimuvat: heinakuu suurim töö on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu tähendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad tüütud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mädakuul rikneb ja laguneb kõik kergesti.
Juuli kõrval käib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi. Nimetused pärinevad katoliiklikelt pühakutelt, kellele kirik pühendas heinakuu 25. ja 29. päeva.
Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius – vanarooma aasta 5. kuu oli pühendatud keiser Julius Caesarile.
Heinakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) hömånad – heinakuu, Poola lipiec – pärn, Leedu liepa – pärnakuu, Horvaatia srpanj – sirbikuu, Ukraina lipen – pärnakuu/ meekuu.
Hõimurahvastel: Komi sora – (teravilja) küpsemine, Ersa dedjkov – meekuu, Mari sürem – suvepüha.
Soomlased nimetavad heinakuud ametlikult heinäkuuks, mis tähendab samuti kui Maavallas heinategemise kuud.
Heinakuul jõuab kätte kuum kesksuvi, mil senine õieilu asendub tasapisi küpsemisega. Inimestele on see tähendanud kibekiiret ja rasket heinatööd, millesse üksikud pühad leevendust toovad.
Heinakuu pühad
02.07. heinaleedo (heinamaarjapäev), Virumaal ka Uku püha. Sel päeval puhatakse heinatööst ja õhtul tehakse tuld. Kui sel päeval heina teha, lööb äike selle põlema. Rannarahvas pidas seda merepühana.
13.07. karusepäev (maretapäev), mida mõnel pool on peetud heinapühana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahavs pidas karusepäeval Panga panga püha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.
25.07. jaakapäev (jaagupipäev) märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud päike ei kuivata enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja külm kivi vees, teab rahvatarkus.
29.07. jakepäev (olevipäev) tähistab saartel ja läänerannikul heinaaja lõppu ja lõikusaja algust.
Rahvatarkusi
Jaagupikuu on obusenoogutuse kuu. Siis on kõik aigused ja aavad visad paranema. Vändra
Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis läheb vihmaga vällä; tuleb vihmaga sisse, lähäb kuivaga vällä. Risti
Päiksepaisteline heinakuu kuulutab külma talve. Torma
Vanasti tehtud ikke Matsalu lahe ääres Tuulingu mäel seal koha juures tuld, kus kalamehed kalalaevadega üles käisid, heinamaarjapäeva ööse. Seal siis tantsitud, tehtud iga seltsi mängusi ja joodud kodust toodud õlut. Sehukesed tuletegemised ja tantsimised pidada andma head kalasaaki sügisel. Martna
Mõnes peres ei tehta karusepäeval heina. Kui karusepääv saab heina tehtud, siis hunt viib looma ära. Lääne-Nigula
Jakobipäivast pääle ei kao kaste enam kännu takka, see tähendab: päike ei suuda enam heina ära kuivatada. Jõhvi
Olevipäevast tulevad tähed taeva. Kaarma
Kuu
 |
Vana kuu pehme aeg 01.07 – 04.07 (kolmas veerand). |
 |
Vana kuu kõva aeg 04.07 – 09.07 (neljas veerand). |
 |
Kadukuu aeg 09.07 – 13.07 ( kuu loomine 11.07. kl 22.40). |
 |
Noore kuu kõva aeg 13.07 – 18.07 (esimene veerand). |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 18.07 – 24.08. (teine veerand) |
 |
Täie kuu kõva aeg 24.07. – 28.07 ( täiskuu 26.07. kl 04.37). |
Päris kaduneljapäeva (mis jääks kaduaja neljapäevale) heinakuus pole. Nõrgem kaduneljapäev on 07.07. (neljanda veerandi neljas päev) ja 08.07. (neljanda veerandi neljapäev).
Edendavateks ettevõtmisteks sobivad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev. Toetavalt mõjub kõva aeg.
©Maavald.ee