Aprilli teisel laupäeval tulid Kambja kultuurikeskusesse taas kokku Lõuna-Eesti naisansamblid – toimus neljas kevadkontsert Kambja Lüüra.
Naisansambleid tuli kohale Tartumaalt ja Jõgevamaalt, Põlvamaalt ja Valgamaalt. Kahjuks jäi esindamata Võrumaa, aga nad lubasid, et järgmisel aastal ollakse kohal nagu viis kopikat.
Aprilli teisel laupäeval tulid Kambja kultuurikeskusesse taas kokku Lõuna-Eesti naisansamblid – toimus neljas kevadkontsert Kambja Lüüra.
Naisansambleid tuli kohale Tartumaalt ja Jõgevamaalt, Põlvamaalt ja Valgamaalt. Kahjuks jäi esindamata Võrumaa, aga nad lubasid, et järgmisel aastal ollakse kohal nagu viis kopikat.
Kuueteistkümnelt naisansamblit kuulsime paljusid erinevaid laule, erinevate heliloojate loomingut. Popimad autorid olid ikka Heldur Jõgioja ja Anu Röömel.
Lauljaid oli igas vanuses, teadaolevalt vanim esineja oli 87-aastane.
On ansambleid, kes on käinud Kambja Lüüral igal aastal, kuid taas oli meil heameel neid näha-kuulda. Suur rõõm oli sellest, et mitu uut kollektiivi leidis tee Kambja Lüürale. Tundub, et info igal aastal toimuvast muusikasündmusest aina levib ja toob siia üha uusi osalejaid.
On küll tore, kui palju naisi on koos, aga natuke mehi lisaks ei tee ka paha. Naabermaakonnast oli meile külla sõitnud Põlva meeskoor, kel juhendajaks on Andres Määr. Meeste laulud tekitasid saalis lõbusat elevust ja kaasaelamist, kahju oli neid lavalt ära lasta.
Traditsiooniks on kujunenud, et igal Kambja Lüüral saab näha üht ilusat tantsustiili. Eelmistel aastatel on nähtud rahvatantsu, line-tantsu, sõutantsu ja kõhutantsu. Sel aastal tuli meile külla imekaunis Gandharvika ja tantsis india klassikalist tantsu – bharatanatyami. Tantsija riietus, ehted ja kaunistused olid nii kenad ja nii päris, et kohati tekkis tunne, et see muusika haarab sind endaga kaasa ja oledki kaugel Indias. India tantsudega on nõnda, et nad jutustavad peaaegu alati mingit lugu. Tihtipeale räägivad nende tantsud armastusest.
Tänutäheks lüüra
Peale kontserti tuli lavale ansambel Tiigrikutsu, kes kutsus kõiki tantsule.
Nii kurb, kui see ka on, saab iga pidu kord otsa ja kätte jõuab tänamiste ning ilusate sõnade aeg.
Tänavuselt Kambja Lüüralt viis iga naisansambel kaasa puidust lüüra, mille valmistas kohalikust kasepuust kohalik mees Raimond Käsi. Et kojusõidul oleks lauljail midagi magusat põske pista, lisasime teemoonaks šokolaadi. See polnud lihtsalt šokolaad, vaid meie vallamaja pildiga šokolaad, mille ümbrise tagaküljelt võis igaüks lugeda, miks on Kambja vallas hea elada.
Tore oli kuulda Elva lauluansambli Mis Sest juhendajalt lugu sellest, kuidas nad käisid Tuhala nõiakaevul ja kuidas sealne nõid oli palunud Pillet tervitada ja edu soovida. Kui juba nõiad on meiega ühte meelt, siis ootab Kambja Lüürat ees veel pikk-pikk tulevik.
Kambja Lüürale eelneval päeval maandusid kooli saali aga haldjad, kes olid õhku tõusnud kõrvalasuvast lasteaiast. Oma osavate käte ja loomingulise meelega muutsid nad peopaiga rõõmsaks ja kevadiseks – selliseks nagu Kambja Lüüra oma olemuselt ongi. Aitäh haljadele!
Fotograaf Arvi Ird jäädvustas fotodele kõik ilusad hetked ja kaunid lauljad, kõik lilleõied ja sõnavõtjad, kõik naeratused ja aplausid.
Kambja Lüüra sai teoks tänu Kambja vallavalitsusele ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupile.
Kaunist jätku kevadele!
Valla kultuuritöötaja Pille Tammelan