Peame kasvama mõnede murdesõnadega (veel!) lapitud vaesevõitu slängilõikega pükstest välja ja suutma esineda ka 21. sajandi väärilises ülikonnas. Seda saab aga õppides: lugedes ja kirjutades.
Kambja kooli eesti keele õpetaja Tiina Tiideberg:
„Peame kasvama mõnede murdesõnadega (veel!) lapitud vaesevõitu slängilõikega pükstest välja ja suutma esineda ka 21. sajandi väärilises ülikonnas. Seda saab aga õppides: lugedes ja kirjutades.
Märtsis tähistati lugemisaasta emakeelepäeva.
Kambja kooli saalis luges Kristjan Jaak Petersoni luulet saksa keeles õpetaja Kristjan. Ta on saksa keelt koolis õppinud ja pisut aega sakslaste hulgaski elanud.
Õpetaja Marju luges kuulajatele soomekeelset lastejuttu. See hõimukeel oli tema lapsepõlve kodukeel.
Siis kõlas õpetaja Marikalt ja õpetaja Toivolt murdekeelset luulet ja proosat, õpetaja Taisi esines hispaania keeles, õpetaja Sirle poola keeles, õpetaja Enn luges emakeelset Underit, õpetaja Pille Koidulat.
Lõpus tutvustas õpetaja Mare lastele lätikeelseid sõnu, sest tema kasvukeskkonnas oli neid palju kuulda.
Eestlaste varasemat emakeelt Carl Robert Jakobsoni lugemikust tutvustasid 6. kl õpilased Madli ja Grete.
Allakirjutanu kandis ette katkendi oma õpilaste slängijutust.
Oli teistmoodi emakeelepäev. Seekord ei peetud võistlusi, ei võrreldud ainealaseid oskusi: ei aineolümpiaadi, ei etlus-võistlust, nuputamist ega sõnaseadmist. Esinesid hoopis õpetajad – need, kes igapäevaselt emakeeletundi ei anna. Tuli põnev välja. Sobis täiesti tõestama Kristjan Jaak Petersoni mõtet eestlaste samaväärsusest teiste rahvaste kõrval. Sobis näitama, et elame kiiresti muutuvas mitmekultuurilises ühiskonnas. Et peame kasvama mõnede murdesõnadega (veel!) lapitud vaesevõitu slängilõikega pükstest välja ja suutma esineda ka 21. sajandi väärilises ülikonnas. Seda saab aga õppides: lugedes ja kirjutades.
Olen emakeelepäeval tunnustanud ka üht silmapaistvat lugejat vanemas kooliastmes – sel aastal oli silmapaistvam Grete Keskpalu 6. klassist.
Rikkalik valik raamatuid
See päev oli teistmoodi ka seetõttu, et peaaegu kõik said seda ette valmistada: kirjutada-koostada oma või klassi raamatut ja seda koolile ka esitleda. Näiteks 4. klass kirjutas muinasjuturaamatu, mida saab ka värvida, 1. klass jutustas oma lemmikutest, 6. klass uuris elukutseid. Nii nendest kui kodudest kaasatoodud erilistest raamatutest sai emakeelepäeva raamatunäitus. Teiste hulgas uhkeldasid ka 14 numbrit kooli almanahhi „Tootsi taskud”. Kõige suurem raamat oli loomulikult piibel ja väikseim Betti Alveri luuleridadega pisiteos. Kodudest toodud raamatute hulgas olid lemmikuteks mitmemõõtmelised ja igasuguste lisadega värvilised väljaanded. Sai näha ka seda, et oma luulet saab välja anda nii kassetina, kaardipakina kui mapi vahele pandud lehtedel. Ole vaid looja ja üllata.
Selle aasta emakeelepäeval said paljud olla loojad.
Tiina Tiideberg