Tänavu 23. mail tähistame nelipüha, mis on Eestis riigipüha.
Nelipühi ehk suvisteid peetakse 7. pühapäeval pärast ülestõusmispühi. Liikuva pühana saavad need olla ajavahemikus 10. maist 14. juunini.
Kristliku kiriku sünnipäev
Nelipühad tähistavad Püha Vaimu väljavalamist apostlitele. Seda sündmust peetakse kristliku koguduse sünniks.
Apostlite tegude raamatus kirjeldatase, kuidas algristikoguduses koos olles laskus kristlaste peale Püha Vaim ja nad hakkasid kõnelema neile tundmatuid keeli ja ülistama Jumalat. Seejärel pidas Peetrus jutluse ja ristiti umbes kolm tuhat inimest.
See kõik juhtus ajal, mil Jeesuse jüngrid olid Tema surma ja ülestõusmise järgsest vapustusest toibumas ja nelipühade aegseist sündmustest julgust saades hakkas algristikogudus jõudsalt kasvama ja kristlus levima. Kuna kirik on sündinud Vaimust, siis on ka kiriku olemus vaimne. Nähtav kirik moodustub paljudest inimestest, kes on ise vaimu kandjad ja, nagu apostel Paulus kaunilt on öeldud, Kristuse ihu.
Kirik koosneb inimestest, kes ei ole täiuslikud, kuid kes püüavad saada täiuslikeks. Vaatamata inimlikele vigadele on kirik Jumala tööriist, mille kaudu Jumal inimesi usule kutsub, neile oma armu jagab ja nad õndsaks teeb. Evangeeliumidest saame teada, kuidas Jeesus valis kaksteist apostlit ning andis neile ülesande inimestele rõõmusõnumit kuulutada, neid ristida, neile pattude andeksandmist kuulutada ja neil kõigest sellest osa saada lasta, mida inimesed Jumalalt vajavad. Apostlitest peale on kirikus vaimulikku ametit edasi antud, et kõik võiksid kuulda Jumala sõna ja saada osa pühadest sakramentidest.
Samuti püüab kirik inimesi aidata, et neil oleks võimalik õnnelik olla. Et seda eesmärki täita, on vajalik väga paljude inimeste koostöö ja teineteisemõistmine. Iga koguduse liige saab oma hea sõna ja teoga selle teostumisega kaasa aidata.
Nelipühade rahvalikud tavad
Nelipühade nimetuse rahvapäraseks vasteks on suvisted – suve saabumise ja vastuvõtmise pühad. Suve vastuvõtu tavadest on tuletatud veel nimetusi, nagu kasepühad, kiigepühad, munapühad, karjasepühad, lastepühad.
Suveootus on meile kui põhjamaisele rahvale alati oluline olnud ja selle saabumine samuti. Suvistepühadeks püüti kevadkülv lõpetada, et poleks töömuresid. Nelipühade aegu puhastati tube ja toodi tuppa kased. Kodudesse toodi muudki rohelust, toomingaoksi ja lilli.
Põhja-Eestis algas suvine kiigelkäimine nelipühadest. Kiigeplatsi korrastamine oli noormeeste ülesanne. Tehti ka paremat toitu. Kui liha polnud lauale panna, siis valmistati kohupiimatoite.
Esimesel nelipühal käidi kirikus, teekond oli vahel päris pikk, enamasti läksid noored koos. Need, kes armulauale läksid, hommikul ei söönud.
Nelipühad Kambja rahvapärimuses
1932, L. Virro (Haaslava vald): Juba pühade laupäeval toodi metsast noori kaski, millega tube ehiti. Suvistepühade ajal armastati ka palju kirikus käia.
1932, J. Ojamaa (Vana-Kuuste vald): Samuti kui suvistepühade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa.
1985, Lilli Jänes, 77 a (Talvikese küla): Suvistepühade ajal toodi kaski tuppa.
1985, Salme Nemvalts, 76 a (Tuigu küla): Suviste esimesel pühal ja jaanipäeval tuldi kokku tsõõriplatsile, sellel oll käsipuu ümbre. Kõik istsiva sääl, tansmine oll päätsõõriplatsi pääl, jalutite, istuti.
Nelipühade nimetus eri keeltes
kreeka Πεντηκοστή
ladina Pentecoste
prantsuse Pentecôte
inglise Pentecost
mongoolia Пентекост
saksa Pfingsten
afrikaani Pinkster
rootsi Pingst
vene День Свято́й Тро́ицы
ukraina День Святої Трійці
poola Zesłanie Ducha Świętego
tšehhi Seslání Ducha Svatého
soome Helluntai
ungari Pünkösd
türgi Hamsin yortusu
leedu Sekminės
rumeenia Rusalii
vietnami Lễ Ngũ Tuần
Ülevaate koostas Kristjan Luhamets