Aastaringi viiendal kuul on maakeeles mitmeid nimi: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu, õiekuu, toomekuu, suvistepühakuu, suikuu, külvikuu. Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga.
Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud, suvistepühakuul on suvisted ja algab suvi ning külvikuus tuleb teha enamus külvitööd.
Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas maius aasta kolmandat kuud ja oli pühendatud kasvujumal Maiusele. Nelipühikuu nimi on laenat kirikukalendrist.
Soome toukokuu tähendab kevadisi põllutöid.
Täiel jõul tärkav loond ja soojad ilmad hellitavad meeli. Elu muutub mõnusamaks ja kergemaks. Samas on see põllupidajale kibekiire aeg, mis ei luba pikalt kevadet nautida. Vaid külvitööde lõppu pühitsev tõupüha toob rahulikuma aja.
Lehekuu pühad
Ligupäev 09.05. Vadja maarahvas tegi ligupäeval korda küla ühise pesupesemiskoha. Kodus sobiks aga hästi puhastada sauna või pesumasinat.
Maahingaus 13.05. ehk maa hingamise päev on maarahva meelest maa sünnipäev. Sel päeval maa puhkab, on suur püha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Maahingausel on kõik puud pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Suvisted 23.05. ehk tõupüha on suve- ja naistepühad, Põhja-Maavallas ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ja tuuakse kased tuppa. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema. Lauldakse, tantsitakse ja mängitakse ringmänge. Teisel pühal käiakse külas ja kiikumas.
Kuu
 |
Kahaneva kuu pehme aeg 01.05. – 06.05. kuni kl 07.15 (kolmas veerand) |
 |
Vana kuu kõva aeg 06.05 – 12.05. kl 04.00 (neljas veerand) |
 |
Kadukuu aeg 12.05. – 16.05. ( kuu loomine 14.05. kl 04.04) |
 |
Noore kuu kõva aeg 16.05. – 21.05. kl 02.43. (esimene veerand) |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 21.05. – 26.05. kl 02.07. (teine veerand) |
 |
Täiskuu kõva aeg 26.04. – 30.04.Täie kuu kõva aeg 26.05. – 30.05 ( astronoomiline täiskuu 28.05. kl 02.07) |
|
Kahaneva kuu pehme aeg 30.05. – 05.06. (kolmas veerand) |
Sellel kuul on päris kaduneljapäev – 13.05. – vana kuu kaduaja neljapäev. Nõrgemad kaduneljapäevad on 09.05. – viimase veerandi neljas päev ja 06.05. – viimase veerandi neljapäev.
Edendavateks ettevõtmisteks sobivad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev. Toetavalt mõjub kõva aeg.
Rahvatarkusi
Maikuu kolmandal päeval on ika öökülmad. Hageri
Kui maikuu lund tuleb, on jaanikuu ilmad ilmlikud kuumad ehk palavad. Viljandi
Kui aprillis soe, siis mais külm. Tori
Lehekuu külm täidab salved. Tartumaa
Kivide lõhkumisest. Kui põllu seest kivisi tulega lõhkuda tahetakse, siis peab seda mai ja juuni täiskuuga tehtama, siis on kivid kõige õrnemad. Kärla
1. mai. Seda päeva väga vanal ajal ei tuntud. Hilisemal ajal, 40 – 50 a tagasi, hakati tähistama lehekuu esimese päevana.
©Maavald.ee