Peale pikka lumerohket talve on lõpuks kevad käes. Tärkavad lilled ja saabuvad rändlinnud rõõmustavad koos meiega hapravõitu päevasooja üle. Käes on mahlakuu.
Aasta neljandal kuul on maakeeles mitmeid nimi: mahlakuu, poolkuu, pooli-kuu, mähakuu, kevadekuu, sulakuu, vetekuu, porikuu ja linnukuu.
Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Mahlakuul peale lume sulamist on paljudel puudel rohke mahlajooksu aeg. Mähakuu lööb puude koorealuse lahti. Sulakuul aina sulatab, vetekuul tulvavad veed, porikuul muutuvad teed ja rajad hõlpsalt poriseks ning linnukuul saabub enamus rändlinde. Poolkuu arvatakse olevat seotud künnipäevaga, mis poolitab tööaasta suve- ja talvepooleks.
Aprell, aprill ehk aprel`i on maakeelde laenatud üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Vanas Roomas tähistas aprilis aasta teist kuud. Sõna täpne tähendus pole teada, kuid arvatavasti seondus see avanemise ja kevadega.
Jürikuu, jüripäevakuu ja lihavõttekuu on kirikukalendrist pärit. Püha Jüri e Georgi, kes surmab ratsutades lohemadu, ehib Vene riigivapi kahepäise kotka rinda. Usutakse, et see kehastab loonausuliste põlisrahvaste hävitamist ja anastamist, kelle maile kristlik Vene riik on loodud. Lihavõtted tähistavad aga kristlaste paastuaja lõppu ja luba taas liha võtta ehk süüa.
Soome huhtikuu tähendab aletegemise kuud.
Mahlakuu on heitlike ilmade kuu, mis toob kord sooja, kord külma. Usutakse, et kui mahlakuu on soe, tuleb lehekuul kindlasti veel külma. Lüganusel näiteks teatakse, et mahlakuus tärganud rohu närvutab lehekuu külm. Mahlakuu lund aga peetakse hea saagi tagatiseks. Saardes on öeldud:
Kui aprillikuul võtad kindad käest, siis paned seda maikuu sees veel korra kätte.
Mahlakuu pühad
Urbe- e vaiksel nädalal 29.03. – 04.04. on keelatud kõik kärarikkad tööd ja tegemised. Erandiks on Lõuna-Eestis kiige ehitamine. Neljapäev on kevadise suurpuhastuse päev. Urbenädala tähtsaim päev enne munapüha on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tõusma ja nägu pesema. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kõige soovimatu eest. Kui neljapäeval pole võimalik suurpuhastust ette võtta, sobib selleks ka laupäev.
Pühade-eelsel suurpuhastusel on sügavam tagapõhi. Püha aeg nõuab puhtust ja valgeid rõivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja õnne.
Munapüha 04.04. hommikul äratatakse magajad urbides. Enne päevatõusu pestakse silmi värske puhta veega, kuhu on pandud hõberaha, muna või pajutibud. See annab virkust, jõudu, tervist, hea jume ja nooruslikkuse. Päikesetõusu ajaks minnakse õue “päikese mängu” vaatama. Hiljem käiakse külas, mängitakse munamänge (koksimine, munaveeretamine). Lõuna-Eestis algab kiigeaeg. Loomulikult värvitakse ka mune.
Künnipäeval 14.04. algab künniaeg. Põllumees peab künnipäeval kas või ühe vao kündma, siis lumi sulab ruttu ja saak tuleb hea. Künnipäeva võiksid tähtsaks pidada ka aiamaaomanikud ja üldse kõik, kellel suvise hooajalise tööga tegemist on.
Karjalaskepäev 23.04. Kari lastakse selle päeva paiku esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed pääst. See tähendab lepingut metsaga: kuni kasupäevani (29. IX) ei tohi susi karja murda. Vastutasuks ei tooda karjalaskepäeval metsast puid ega tehta metsale muud kurja. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Samuti hoidutakse mistahes põllutööst ja müra tegemisest, et mitte pahandada kõue. Poisid hakkavad nüüd ehal käima.
Kuu
 |
Täiskuu kõva aeg 01.04. kuni kell 5.25. |
 |
Kahaneva kuu pehme aeg 01.04. – 06.04. (viimane veerand – 06.04. kl 12.37) |
 |
Kahaneva kuu kõva aeg 06.04. – 12.04. |
 |
Kadukuu pehme aeg 12.04. – 16.04.( kuu loomine 14.04. kl 15.29) |
 |
Noore kuu kõva aeg 16.04. – 21.04. |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 21.04. – 26.04. (esimene veerand – 21.04. kl 21.20) |
| |
Täiskuu kõva aeg 26.04. – 30.04. ( täiskuu – 28.04. kl 15.18) |
Kaduneljapäevaks saab lugeda 10.04., mis on neljanda veerandi neljas päev ning 08.04., mis on viimase veerandi neljapäev. Päris kaduneljapäeva, mis jääks kaduaega enne kuu loomist, mahlakuus ei ole.
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, nõidus ja kõikvõimalikud soovimatud sidemed.
©Maavald.ee