Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama – valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges võtta aega ning luua pinda puhtusele ja pühale.
Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama – valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges võtta aega ning luua pinda puhtusele ja pühale.
Esivanemad teadsid, et kõik elu saab alguse seemnest või munast. Jõulud on pühad ja neid peetakse seepärast, et see on aasta seeme. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eeolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühadel toob elumõnu, tervist ja edenemist.
Meie omad ja põlised nimed aasta viimsele kuule seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.
Jõulukuu nimesid mitmelt poolt Maavallast: joulukuu, jöulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud ladina keelest üle vene ja saksa keele. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuukuu oli seal kümnes kuu.
Soomeski on kuu nimeks joulukuu, kuid see võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.
Jõulukuu pühad
Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka püha peetud taliharjal, 17 südakuud (17.01).
Jõulud 21.-25.12. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks). Maarahva kalendris tähistavad jõulud aastavahetuspühi. Jõulude hakul – 21.12. – saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.
Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale maalitakse kaitsemärgid, meisterdatakse ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti.
Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.
Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.
25.12. ajastaja päev ehk uusaasta. Mehed ja poisid käivad külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.
Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).
Jõulukuu ajad
 |
Täiskuu kõva aeg 01.12. – 04.12 |
 |
Täiskuu 02.12. kl 09.32 |
 |
Kahaneva kuu pehme aeg 04.12 – 09.12. |
 |
Kahaneva kuu kõva aeg 09.12. – 14.12 (neljas veerand 09.12. kl 02.14) |
 |
Kaduaja pehme aeg 14.12. – 18.12. |
 |
Kuu loomine 16.12. kl 14.03 |
 |
Noore kuu kõva aeg: 18.12. – 24.12. |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 24.12. – 29.12. (teine veerand 24.12. kl 19.37) |
| |
Täiskuu kõva aeg 29.12. – 02.01. |
| |
Täiskuu 31.12. kl 21.14 |
Kaduneljapäev
Päris kaduneljapäeva jõulukuus pole. Nõrgem kaduneljapäev on 12.12. (neljanda veerandi neljas päev), 10.12. (neljanda veerandi neljapäev) ja 17.12.
Pühis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb.
Rõuge
Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema.
Tarvastu
©Maavald.ee