Unistused on ilusad kui pärlikeed…
Kõik me unistame millestki või kellestki…
Unistada on ilus.
Mina tean seda tunnet ja Sina tead ka.
Unistused on nagu taevas ja põrgu koos. Ilusad unistused on ju nagu taevas – kauge ja kättesaamatu. Unistuste mittetäitumine võib elu aga põrguks muuta.
Vahel on klomp kurgus ja pisarad silmis – unistuste purunemine on nii valus.
Vahel tahaks aega lihtsalt peatuma sundida – siis, kui on turvaline ja mõnus olla, siis tahaks hoida seda hetke, aga paraku on aja peatamine võimatu…
…Aeg ei peatu, vaid tõttab ja tõttab… tuues enesega kaasa nii rõõme kui kurvastust..
….Jah, unistama võib jäädagi..:)
Unistada võib ju paljuski, aga elu näitab, et kõik unistused ei saa täituda.
Kõik unistused pole reaalsed.
Mina olen lihtne maanaine ja muutun murelikuks, kui kuulen utoopilisi, suisa muinasjutulisi lubadusi, mis esmapilgul võivad näida unistuste täitumisena.
Kuulan või loen neid mõõdutundeta lubadusi ja mõtlen – issaristike! –, kuidas küll saab selliseid asju lubada, inimestele kärbseid pähe ajada?
Ja ometi on inimesi, kes parema homse lootuses neid õhulosse usuvad.
Mida aga arvata inimestest, kes teisi mustavad ja maha teevad?
Kas nad tõesti usuvad, et paistavad siis ise paremas valguses?
Mõnda ärapanijalikku esinejat kuulates või tema mõttelendu paberilt lugedes kujuneb minus sageli äratundmine, et selle ülesastumise tegelik põhjus on hoopis mõni väga isiklik probleem, mure, ebaõnnestumine… Ehk isegi unistus…
Arvata ja unistada võib mõistagi igaüks – ka ärapanija –, kuid iseasi on see, millist üldisemat hinnangut või tähelepanu selline arvaja või unistaja pälvib.
Sõbrad! Enne otsustamist on alati kasulik mõelda ja kaaluda. Otsuseid ei tasu teha uisapäisa.
Parimat,
Piret Pihlakas
