Klienditeenindajana töötav Kaire, kelle haridustee perekondlikel põhjustel kunagi pooleli on jäänud, ei ole põhiharidusega tööturul parimas konkurentsis. Pikki aastaid on ta kohusetundlikult ja hoolsalt teinud kaupluses füüsiliselt rasket tööd, kus on tulnud olla pikkades 12 tundi kestvates vahetustes jalgade peal, tõsta raskusi, lõhkuda kaste, viia kaupa välja. Raske töö on mõjunud tervisele ja Kaire kannatab süvenevate tervisehädade käes, peale pingelisi tööpäevi on keha valu täis. Kuigi töötervishoiuarst on viimastel aastatel korduvalt soovitanud tal endale kergema iseloomuga töö leida, pole tal olnud julgust töökohast ära tulla, sest ümberõpe enda kulul pole võimalik.
Niipea kui Kaire kuulis töötukassa uuest teenusest, mis võimaldab alates 1. maist 2017 a. ka töötavatel inimestel koolitustoetust saada, tuli ta karjäärinõustamisele ja peale paarikordset kohtumist töötukassas oli selge, et reipal ja rõõmsameelsel naisel on tahtmist tegeleda eelkõige lastega ja soov õppida tugiisikuks. Tugiisiku amet on OSKA Kutsekoja uuringute poolt saanud kinnitust, et tööjõuvajadus selles valdkonnas on suur ning töötukassa toetab õpinguid. Anneli registreeris ennast tugiisiku koolitusele, kus ta õppimist alustas ja on lootusrikas, et peale õpingute lõppemist leidub mõnes lasteaias just talle sobiv tugiisiku ametikoht, et olla toeks erivajadustega lastele nende päevategevustes, sest suure pere emana on tal südamesoojust palju. Anneli tööandja toetab uusi õpinguid ja võimaldab tal vajalikud õpingupäevad töölt vabaks võtta.
Vajadus erinevate ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskuseid kui kunagi omandatud. Ka need erialad, mille järele oli või on ka praegu suur nõudlus ja mille õppimine on populaarne, ei pruugi tulevikus leiba lauale tuua. Seetõttu on oluline oma oskuseid pidevalt täiendada ja olla valmis sellekski, et tuleb õppida midagi hoopis uut.
Töötukassa toetab töötavaid inimesi nii kutse- kui kõrghariduse omandamisel kui ka täiendusõppel, millel saab õppima asuda kindlatel erialadel. See tähendab, et toetame inimeste ettevalmistamist ametitesse, kuhu järgmise 5-10 aasta jooksul on vaja rohkem töötajaid. See annab ameti õppijale kindluse, et õpitud oskused on tööturul tulevikus nõutud. Sel aastal toetame õppimist arvestusala, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, energeetika ja kaevandamise, keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse, metalli- ja masinatööstuse, metsandus- ja puidutööstus ning sotsiaaltöö valdkonnis. Toetavate erialade valik täieneb, kui valmivad uued tööjõuvajaduse uuringud – nn OSKA uuringud, mida teeb Kutsekoda.
Täiesti eraldi sihtrühmaks on meie jaoks terviseprobleemidega inimesed. Sageli kaasneb terviseprobleemidega töökoha kaotus ning tervislik seisund seab uue töökoha valikule mitmeid piiranguid. Seepärast toetab töötukassa terviseprobleemidega inimesi soodsamatel tingimustel: nad saavad meie toel õppida ükskõik, missugusel erialal, mis toetab nende töötamise jätkamist.
Tööl käivad inimesed saavad töötukassa toel õppida täiendus- või tasemeõppes.
Täienduskoolitus koolituskaardiga on mõeldud töötajatele, kes on üle 50-aastased, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või kelle eesti keele oskus ei ole tööalaseks arenguks piisav ning kelle sissetulek jääb alla mediaanpalga (731 eurot kuus). Koolituse vajadust hindab ja sobiva koolituse aitab leida töötukassa karjäärinõustaja. Kokkuleppel töötukassaga saab valida sobiva kursuse töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate täienduskoolituste seast ja töötukassa tasub koolitus(t)e eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul.
Tasemeõppest räägime siis, kui inimesel on soov ja vajadus õppida täiesti uus amet. Seda saab teha kutse- või kõrgkoolis. Tasemeõppe toetus on mõeldud inimestele, kellel ei ole eri- või kutsealast haridust ning kes on põhi- või keskkooli (gümnaasiumi) lõpetanud või pooleli jätnud vähemalt viis aastat tagasi. Samuti neile, kellel on viimasest eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat.
Töö kõrvalt õppijale pakuvad koolid erinevaid õppevorme, võimalik on osaleda õppetöös nii päevasel kui õhtusel ajal. Õppida saab ka mittestatsionaarses õppes (kaugõppes), kus õppetöö toimub tsüklite või sessioonidena. Sel juhul peab arvestama, et üle poole õpingute mahust moodustab iseseisev töö. Mitmetel erialadel on võimalik õppida ka töökohapõhises õppes, kus kaks kolmandikku õppest toimub tööandja juures ja kolmandik koolis. Lisaks saavad töö kõrvalt õppijad nii kutse- kui ka kõrgkoolis õppimiseks võtta õppepuhkust 30 päeva kalendriaastas, millest 20 päevaks säilitatakse keskmine töötasu. Õpingute lõpetamiseks saab kasutada täiendavat 15-päevast puhkust, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära suurust tasu. Töötukassa toetab sel aastal õppimist rohkem kui 170 õppekaval.
Paindlike õppevormide pakkumisel lähtub iga kool just oma võimalustest ja õppijate vajadusest. Seetõttu soovitame kindlasti kooliga ühendust võtta ja välja selgitada, mil moelendale huvipakkuval erialal õppima asuda saaksite. Samuti peaksite välja selgitama, mis tingimustel toimub kooli vastuvõtt, sest teil tuleb kandideerida ja tasuta õppekohale sisse saada.
Õpingute ajal maksab töötukassa õppijale toetust, mille suurus sõltub sellest inimese muudest sissetulekutest. Kui õppijal on ka teisi sissetulekuid, saab toetust 130 eurot kuus. Kui sissetulekuid ei ole, maksame toetust 260 eurot kuus. Toetuse eesmärk on osaliselt katta õpingutega seotud kulud. Näiteks kulu transpordile või lapsehoiule, aga ka kaotus palgas, kui on tarvis õpingute ajal töötada väiksema töökoormusega.
Võib juhtuda, et töötamise jätkamiseks peate tõendama oma kvalifikatsiooni, näiteks on vajalik kutsetunnistus. Hüvitame teile kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega seotud kulu kuni 500 euro ulatuses. Kulu hüvitame, kui saite selle dokumendi pärast 1. maid 2017 ning eksamile või tunnistuse saamisele eelnenud kolme aasta jooksul olete läbinud vastava koolituse töötukassa toel.
Vajadus ajaga kaasas käia ja ennast täiendada on tänase päeva reaalsus. Uue eriala valikul on hea vaadata hetkeolukorrast kaugemale ja valida uus eriala läbimõeldult. Algust saab sellega teha näiteks kohtumisel töötukassa karjäärinõustajaga.
Jane Väli,
Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja
