„Ema annab mulle lõuga, kui ta siia kutsun…” – just niimoodi vastas 10-11-aastane poiss perepäeva korraldusmeeskonna üleskutsele emad-isad metsa kutsuda.
Algselt oli lõuatõmbamine meil küll ka päevakavas, kuid loobusime viimasel hetkel sellest tegevusest, sest augusti eelviimasel päeval Kambjas aleviku piiril asuvas metsatukas korraldatav perepäev tõotas niigi tihe tulla.
„Ema annab mulle lõuga, kui ta siia kutsun…” – just niimoodi vastas 10-11-aastane poiss perepäeva korraldusmeeskonna üleskutsele emad-isad metsa kutsuda.
Algselt oli lõuatõmbamine meil küll ka päevakavas, kuid loobusime viimasel hetkel sellest tegevusest, sest augusti eelviimasel päeval Kambjas aleviku piiril asuvas metsatukas korraldatav perepäev tõotas niigi tihe tulla.
Perede metsa kutsumise idee õigustas end igati. Muidugi ei olnud rahvahulk võrreldav seni staadionil toimunud perepäevadega, aga meie eesmärgiks ei olnudki rahvast hordide kaupa vaikuse templisse kohale meelitada. Tahtsime hoopis kinkida nii endale kui teistele ühe mõnusa ja stressivaba päevakese metsas.
Mõni minut enne neljanda perepäeva avatuks kuulutamist olid kohal vaid üksikud lapsed, kuid mida enam liikus aeg lõuna poole, seda rohkem hakkas päike end pilvede vahelt näitama ja esimesed pered koos lastega leidsid tee „rohelisse kullaauku“.
Avaüritusena said huvilised käe liivaseks liivalosside meisterdamisel. Gerda ja Merily Meedla, Mariann ja Annaliisa Rebase ning Annika Välja käe all valmisid esimesed pilkupüüdvad meistriteosed. Pärastpoole vallutasid „liivakasti“ väiksemad huvilised. Iga kunstnikku premeeriti kohukesega.
Pisut suuremad lapsed said oma oskusi proovile panna orienteerumisega 500-meetrisel nöörirajal, kus tuli üles leida viis kontrollpunkti. Esimestena jõudsid metsast tagasi Ingrid Männik ja Lille Välja. Nööriraja läbis 17 huvilist.
Vapramatele oli ette valmistatud kahekilomeetrine orienteerumisrada – seda läbis 15 võistlejat. Võitis Janno Välja (aeg 8.29), talle järgnes Gerda Meedla (14.22). Pärast neid tulid väga tasavägises heitluses Mart ja Martin Jaani (14.55) ning Merily Meedla (14.59).
Metsastaadioni rekord sangpommi (24 kg) tõstmises on nüüdsest 100 tõstega Jaanus Kutsari käes. Heikki Zeigo tõstis noorte arvestuses16-kilogrammist sangpommi 114 korda.
Kepikõnni algtõdesid tutvustas Jaanus Välja. Julged ja tublid vanemad tervisesportlased kiitsid hästi ettevalmistatud terviseradasid ja suundusid tagasi metsarajale – maha jäänud seente järele.
Üks omanäolisemaid võistlusalasid oli ratta mäkke veeretamine. Sellel osales 18 poissi-tüdrukut ja viis täiskasvanut. Harjumuspärase rattakummi asemel tuli mäkke veeretada kaks suure auto õhukummi, mis olid omavahel kokku teibitud. Raske vaev sai vääriliselt tasutud, sest parimatel – Janno Väljal, Mart Jaanil ja Heikki Zeigol – oli võimalus jagada oma maitseeelistustele sobivalt igati looduslikud auhinnad ehk purk mett, 30 kg kartuleid ja kilo tomateid. Ala kommentaariks kostis rahva hulgast arvamus, et ratta mäkke veeretamine oleks igati sobilik ala kandideerima naisekandmise ja mobiiliviske maailmameistrivõistluste kõrvale.
Palju närvikõdi pakkus perevõistlus, mis koosnes kolmest alast. Alustuseks tuli vähemalt 3-liikmelistel võistkondadel nael paku sisse saada, kusjuures korraga tohtisid võistkonna liikmed haamriga vaid ühe löögi lüüa. Järgmisena said pered näidata oma oskusi kartuli transportimisel korvi, kusjuures abivahendina tuli kasutada nelja järjestikku asetatud plastrenni. Kolmanda mõõduvõtmise käigus visati kartuleid läbi puuoksa külge kinnitatud rõnga. Tasavägise võistluse võitis perekond Roos, järgnesid Männiku ja Jaani pered. Esimese koha auhindadeks oli pereklubilase Üllar Zeigo kätetööna valminud kokkupandav aiatool, kolmeliitrine purk õunamahla ja imekena karikas. Teised pered said suu magusaks teha koduse vaarikamahlaga.
Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkond tõi perepäevale välikatla, millest looduse ja tervisespordi nautijaile suppi ja teed pakuti. Kaitseliidu telgis oli noortel võimalik tutvuda selle organisatsiooniga, võis ka küsimusi esitada. Ühtekokku osales kaheksa peret.
Eraldi ettevõtmistena tutvustati sõlmede tegemist ning pakuti närvikõdi madalseiklusraja näol – paarikaupa rippnööriraja ületamine, granaadi-, kirve- ja noavise, köiega laskumised mäest jms. Viimasest võimalusest haarasid kinni nii 4-aastane Raigo Kana kui 47-aastane Tiina Rebane.
Vaatamata sellele, et perepäev oli juba otsi kokku tõmbamas, ei tahtnud järjekord madalseiklusraja juures kuidagi lõppeda. Me ei ole kunagi varem näinud, et lapsi tuleb väevõimuga metsast välja meelitada.
Kui tavaliselt kipub sellistest üritustest prügi maha jääma, siis perepäevast jäi metsa kena tagasihoidlik kohake, kus kuningaski jalgsi käib!
Kambja neljanda perepäeva korraldas MTÜ Kambja pereklubi.
Üritust toetasid: Kambja vallavalitsus, Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkond, Balbiino, A Le Coq, orienteerumisklubi Ilves, Eestimaa Roheline Liikumine, Kambja spordiklubi, talunik Valve Luha ja perekonnad Zeigo, Välja, Rebane, Männik, Jakobson ja Jaani.
MTÜ Kambja pereklubi nimel
Anne Välja ja Marika Männik