Juubelilaulupeo tule süütas Kambja koori laulja

Laulupeotule süütas Kambja koori laulja

Kui Margus Kriiva tänavuse laulupeo eelproovide päeval maksis 25 krooni piletiraha ja käis esimest korda uudistamas lauluväljaku tuletornis, ei osanud ta aimata, et juba järgmisel päeval on ta sinna oodatud väga auväärse ülesande täitjana – juubelilaulupeo tule süütajana.

Esimese peopäeva hommikul üllatasid laulupeo korraldajad Kambja laulurahvast sõnumiga, et neile kui Eesti vanimale koorile on antud sel korral võimalus ja au süüdata laulupeo tuli. Juubelilaulupeo kontekstis oli see ilus tunnustusavaldus 1794. aastal tegutsemist alustanud koorile, kelle osavõtuta ei möödunud ka 1869. aasta esimene üldlaulupidu Tartus.

Kõige pikema tegevuslooga koor toodi esile ka laulupeo rongkäigus – Kambja lauljad sammusid laulväljakule üldjuhtide, aukülaliste ja korraldajate järel.

Kambja lauljate osalemist juubelilaulupeol mainis oma sõnavõtus ka koorijuhiharidusega kultuuriminister Laine Jänes.

Laulud nüüd lähevad …

Kambja koor Läte usaldas laulurahva püha tule süütamise Margus Kriivale. Laululava eest kuni tuletorni läveni saatsid teda ja tuletõrvikut koori dirigendid ja suure vaeva nägijad Külli Karask ja Liisa Sõõro.

Harrastusnäitleja karastusega Margus Kriiva märgib, et ehkki ta sai oma tähtsast rollist teada väga hilja, oli siiski praadimist omajagu. Tõrvikuteekonda läbi ei mängitud, tulesüütaja juhendamine piirdus üldist laadi selgitustega.

Rongkäigu viibimise tõttu suure hilinemisega alanud juubelipeo avatseremoonial hajutas üldine ärevus kahjuks mõnegi lavastusliku detaili, kuid sellest hoolimata viis Margus Kriiva helilooja Veljo Tormiselt saadud tuletõrviku viperusteta torni. Kui laulupeohümn „Koit” lummas juba rahva meeli, oli tõrvikukandja ja gaasikraani keerava mehe otsustada, millal anda laululeegile elujõud.

Suurima emotsionaalse vapustajana meenutab Margus Kriiva vaadet, mis avanes talle peo hakul tuletornist.

„Lava oli lauljaist pungil, väljak oli lauljaid täis – see lõi minus erilise ja teistmoodi tundmuse, mis oli võimsam sellest, mida tunned siis, kui oled laulja või pealtvaatajana teiste keskel,” nendib Margus Kriiva. „See oli minu elus sündmus, millest on alati hea rääkida lastele ja laste-lastele.”

Toivo Ärtis